HALDJASEELIKUD

Kui ma olin ca 5 aastane, õmbles minu Jõhvi vanaema mulle valgest, kõige tavalisemast puuvillasest voodilinast lumehelbekese kleidi. Tilluke särgilõikelike passe ja satsidega klossseelik. Ei mingeid erilisi kaunistusi, helmeid või tikandeid. Lihtsalt armsasti sätitud satsid. See kleit meeldis mulle nii kohutavalt väga, et ma tahtsin seda lihtsalt igas võimalikus ja mittevõimalikus olukorras selga panna - vaatamata sellele, et ma muidu parasjagu kraade olin! Tänu sellele kleidile tean üsna selgesti, et kui tahes kraade tüdruk, üks ilus seelikuke või kleidike on alati nagu kirss (maasikas) vahukooretordi peal - ja teeb iga mängu kordades huvitavamaks - kasvõi puu otsa ronimise!
Tänu sellele mälestusele ei viska ma kunagi ühtegi satsiks sobivat kangatükki ära ja teadsin suurt kasutult seisvat kardinahunnikut nähes kohe - nendest saavad haldjaseelikud!

Seelikud on õmmeldud justkui suured põlled, ehk üks küljeõmblus puudub. Samas on "põlle" ülekatvus nii suur, et see tekitab lihtsalt veel rohkem satse - nii ei hakka värvel kasvades ka pitsitama! :)
Seelikukeste pikkus ca 50cm, peamine pool kergelt roosaka jumega sahisevast tüllist, alumine osa mitmes sektsioonis pitsmustrilisest kardinatüllist. Kanda saab mõlemat pidi. Kõige alumise seeliku alumise satsi pikkus oli 17 meetrit! :)

Pealmine pool - siidised tüllseelikud

Alumine pool - satsilised pitsseelikud

17m satse ja sahinat altpoolt vaates :)

Seelikud läksid kahele õele (6 ja 4 aastane), et nad saaksid puu otsa ronides midagi ilusat kanda:)

Õmblemiseks kulus kahe seeliku peale kokku ca 40h, sest satsid tahtsid sättimist. Ma arvan, et ma olin arvestanud umbes 10h sättimisega... - aga ei kahetse! :)