esmaspäev, 8. oktoober 2012

TRÜKITUD DINASAURUSED

Minu tutvusringkonnas on mitu väikest poissi, kes on tõelised dinasauruse fännid. Tegin kõige suuremale fännile dinasauruse pildiga pluusi - ja et julgem kanda oleks, sai tema isa samasuguse!

Trükitud sai metallic värvi kangavärviga, mis ametlikult kuni 40 kraadini (tegelikkuses ka 60 kraadini) pesus ilusti vastu peab. Tegin trükkimiseks kahes mõõdus täpsed shabloonid, aga lõpptulemusena otsustasin ikkagi hoopis isekustuva vildikaga kontuurid peale märkida ja siis pintsli abil värvi kontuuride vahele kanda. Kontuurid kadusidki, nagu lubatud ja mina asusin rõõmsalt joonistusi kinni triikima. Aga -nüüd siis nende pluusidega saadud õppetund - isegi kui isekustuv kontuur ongi kustunud, siis triikrauaga sealt kohast üle käies ilmub see nagu nõia väel uuesti nähtavale ja siis ei hävita seda enam ei vesi, ega seep ega püssirohi. Ehk siis käsitsi trükkimise töö juures on sellise pliiatsi kasutamine rangelt keelatud! Tänu sellele sai üks suuremal pluusil kraaklev lind peaaegu, et raskekaallane! :D

Sünged dinasaurused ja kraaklevad linnud - poistele kohaselt! :)
Võib-olla õnnestub ühel ilusal päeval ka modellide seljas neid pluuse tabada, aga ma sellelga siiski väga ei arvestaks... :)

reede, 11. mai 2012

HALDJASEELIKUD

Kui ma olin ca 5 aastane, õmbles minu Jõhvi vanaema mulle valgest, kõige tavalisemast puuvillasest voodilinast lumehelbekese kleidi. Tilluke särgilõikelike passe ja satsidega klossseelik. Ei mingeid erilisi kaunistusi, helmeid või tikandeid. Lihtsalt armsasti sätitud satsid. See kleit meeldis mulle nii kohutavalt väga, et ma tahtsin seda lihtsalt igas võimalikus ja mittevõimalikus olukorras selga panna - vaatamata sellele, et ma muidu parasjagu kraade olin! Tänu sellele kleidile tean üsna selgesti, et kui tahes kraade tüdruk, üks ilus seelikuke või kleidike on alati nagu kirss (maasikas) vahukooretordi peal - ja teeb iga mängu kordades huvitavamaks - kasvõi puu otsa ronimise!
Tänu sellele mälestusele ei viska ma kunagi ühtegi satsiks sobivat kangatükki ära ja teadsin suurt kasutult seisvat kardinahunnikut nähes kohe - nendest saavad haldjaseelikud!

Seelikud on õmmeldud justkui suured põlled, ehk üks küljeõmblus puudub. Samas on "põlle" ülekatvus nii suur, et see tekitab lihtsalt veel rohkem satse - nii ei hakka värvel kasvades ka pitsitama! :)
Seelikukeste pikkus ca 50cm, peamine pool kergelt roosaka jumega sahisevast tüllist, alumine osa mitmes sektsioonis pitsmustrilisest kardinatüllist. Kanda saab mõlemat pidi. Kõige alumise seeliku alumise satsi pikkus oli 17 meetrit! :)

Pealmine pool - siidised tüllseelikud
Alumine pool - satsilised pitsseelikud
17m satse ja sahinat altpoolt vaates :)

Seelikud läksid kahele õele (6 ja 4 aastane), et nad saaksid puu otsa ronides midagi ilusat kanda:)

Õmblemiseks kulus kahe seeliku peale kokku ca 40h, sest satsid tahtsid sättimist. Ma arvan, et ma olin arvestanud umbes 10h sättimisega... - aga ei kahetse! :)