Kuna kaugemale ma oma Isetegija keskkonnas asuvate blogipostidega ei jõudnud, siis alates 2011a tegemistest tuleb juttu ainult siin. Natuke pikemalt ka, kui ehk sealsetes postides - kaasan dokumenteerimise mõttes valmivate asjade valmispiltide kõrvale veidi rohkem ka idee-jooniseid ja muud tööprotsessi puudutavat.
See post sobib väga hästi eraldama varasemaid poste uuematest. See on õmbleja jaoks peaaegu nagu uue ajastu algus. Nimelt, kuna ikka ja tihti juhtus nii, et küll said minu õmblustööd natuke lühikesed, küll jälle kitsad või laiad, otsustasin ma endale soetada rätsepa mannekeeni. Inglise keeles Dress Form, või siis ka Mannequin.
240EUR eest muudetava suurusega õmblusmannekeeni ma osta ei tahtnud - igal juhul ei oleks ta olnud täpselt minu mõõtudega ja pea-aegu, et minu mõõtude jaoks tundus hind liiga krõbe. Tuli leida alternatiiv. Enamik DIY juhendeid netis pakub välja kas teibist, paberist või kipsist mannekeeni tegemise juhendi, aga mina tahtsin midagi, mis on tugevam, jälgib ausamalt kehakuju ja võimaldab ka hilisemat nööpnõelte kasutamist. Ja välja mõtlesin! Minu mannekeen sai kergest traatvõrgust, mida Bauhaus ja teised ehituspoed valdavalt kana-aia nime all müüvad. Mannekeeni ehitusaeg oli ca 2010-07 ja alljärgnevalt mõned pildid, kuidas toimetasin:
 |
| Esimesest ja tagumisest poolest koosnev traatvõrgust alg-mannekeen, mis omavahel niidiga kokku nõelutud - selles faasis on oluline kontrollida üle kõik mõõdud ja kuju - viska selleks mannekenile mõni eriti liibuvalt istuv pluus selga ja võrdle tulemust enda seljas |
 |
| Pakkekilesse pakitud mannekeen. Kumerused on teibiga fikseeritud. |
 |
| Veidi pehmendustega täiustatud mannekeen ootab ajalehepaberiga üle kleepimist. |
 |
| Ajalehepaberiga üle kleebitud mannekeen |
 |
| Kangaga üle kleebitud mannekeen - oleks ju võinud valida ka mõne täpilise ja neutraalsema kanga, aga arvasin, et triipude järgi hea pärast õmblemisel kangast sättida. |
Loomulikult oleks ideaalne, kui mannekeenil oleks ja jalg ning ta seisaks eraldi põrandal. Hetkel on kleitide sättimine tema peale siiski veidi ebamugav - aga ühtegi sobivat jalga ei ole veel leidunud. Kui ühel ilusal päeval leidub, siis installeerin sellegi kindlasti nii, et õlgade kõrgus jääks minu enda õlgade kõrgusele!:)
Tegemise poole pealt veel infoks, et kui netikommentaarides mainiti mitu korda, et mannekeeni tehes võib minestuse hoog peale tulla või et õhupuudus, siis see on täiesti tõsi. Mina olin kahe traatvõrgu vahele mätsitud ja et nad paigast ei nihkuks, olid need vöödega mitmest kohast keha ümbert kõvasti kinni tõmmatud ja selliselt siis mina seisin ja abiline vormis võrku minu keha järgi. Oli tõesti raske - kindlasti ei soovita seda tegemist palavas ruumis ette võtta, samas ei soovita ka külmetada. Pärast vormimist olin ikka parajalt hingetu, kuigi mul varasemalt kunagi sellise asjaga probleeme pole olnud!
Ehk siis minu mannekeeni ehitamisel läks vaja:
- 3m kana-aed traatvõrku (kuuenurgeliste aukudega, mitte ristkülikukujulistega) vali selliste keskmiste aukudega - mida suuremad augud, seda lihtsam, samas liiga suured augud võivad viia kahe kehapoole kokkupanemisel ebatäpsuseni
- Mitut erineva pikkusega vööd, et saaks mannekeeni vormimise ajal mugavalt puusalt, taljelt, rinna alt ja rinna pealt fikseerida.
- Abilist kes aitaks sul traati keha järgi vormida
- Pehmendusmaterjali pepule ja mujale, kus sul tundub, et mannekeen vaatamata kõigile pingutustele sinust pisem sai
- ca 5m pakkekilet - see hoiab pärast traadi ja pehmendused väga ilusti vormis ning hoiab kõik traadiotsad ilusti mannekeeni sees.
- Teipi pakkekile ja kumeruste fikseerimiseks
- PVA liimi (või mõnda analoogset) ja ajalehepaberit
- PVA liimi ja kattekangast - võiks olla veidi veniv, et saad kanga ilusti üle kumeruste tõmmata.
- Nööpnõelu töö käigus kanga fikseerimiseks, kuniks liim kuivab.
- Ilusat nikerdatud jalga
- Ilusat puu-mummut kaelaava katmiseks.
Töövahendite jutu jätkuks mõtlesin siia samasse posti ära märkida ka õmlusmasinad, mida kasutan:
Vanat Singeri õmblusmasinat oman vist juba 10-ndast klassist (1997). Selle kinkis mulle Ema minu meelest sünnipäevaks ja selle talla all said ikka päris mitmed ja mitmed projektid teoks! Aitähh talle sellise suurepärase kingituse eest!
Ülikooli sisulise lõpetamise puhul (lõputöö jäi veel teha) ostsin endale ise kõige uhkema poes saada olnud 5-niidilise Huswarna overloki Husqlock 936. See on FANTASTILINE masin. Ta õmbleb lihtsalt puhast kulda. Niidistamise juures ei tohi lihtsalt laisk olla ja iga erineva piste juures tuleb masin algusest lõpuni uuesti niidistada. Aastad läevad, aga see masin on ikka kuld.
Innustatuna Overlocki ostu õnnestumisest ostsin endale 2010a suvel enne käibemaksu tõusu ka uue õmblusmasina. Tahtsin samuti Husqwarnat, kindlasti tahtsin tööstusliku pooliga. Aga mul läks halvasti - ühtegi sellist nagu päris-päris tahtsin, ei olnud... lõpetasin tavakasutaja masinaga PFAFF Expression 3.0, millel tavaline pool. OIOI kui õnnetu olen ma selle masinaga. Möödas on 4 suve, ja me ei saa ikka üldse läbi. Ta lihtsalt ei õmble minu käes - väga ja VÄGA tihti valin endiselt tavaõmbluste tegemiseks vana Singeri või siis suure ümberseadistustöö Overlockile mis ka tavaõmblust oskab. Muidugi absoluutselt briljantselt.
Head Uut Aastat kõigile ja palju toredat isetegemist!
Kootud sai lilla Haapsalu sall ja kolm mütsi jõulukingitusteks.
Muidu, kui kõik muu kõrvale jätta, siis sai vähemalt testitud, et ploomililla lõngavärv on imekena ja muster on armas. Eks siis teinekord teen ilma valgendamiseta...
